Otsing

TEOSED / NAFTA STRATEEGIA / Sajandi kontakt

Daamid ja härrad, lugupeetud külalised!

Täna on Aserbaidžaani Vabariigi elus ajalooline sündmus, läbirääkimiste  lõppfaas, mis on kestnud  kolm aastat.

Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Naftakompanii ja välisriikide naftakompaniide vahelised läbirääkimised, Aserbaidžaanile kuuluva Kaspia sektori naftamaardlate  „Azeri“, Tširag“ ja osaliselt „Günešli“ maardla, ühine kasutamine on lõpule viidud ning lepinguprojekt koostöö arenguks on ette valmistatud ja esitatud.

Täna oleme kokku tulnud Aserbaidžaani pealinnas Bakuus, imeilusas „Gülistani“ palees, lepingu allakirjutamise tseremooniale.  Bakuusse on lepingu allakirjutamise tseremooniale saabunud välisriikide esindajad ja külalised. Ma tervitan südamlikult kõiki meie külalisi, kes on saabunud Bakuusse sellele tseremooniale, tervitades neid – „Tere tulemast!“

Läbirääkimised, mida viis läbi Aserbaidžaani Riiklik Naftakompanii koos välisriikide naftakompaniidega, toimusid nende riikide ja valitsuste eestkoste ja toetuse põhjal. Lepingu allakirjutamise tseremooniale on saabunud välisriikide delegatsioonid.  Tervitan südamlikult selle tseremoonia delegatsioonide osalisi: Ameerika Ühendriikidest, Vene Föderatsioonist, Suurbritannia Kuningriigist, Türgi Vabariigist ja Norrast, ning ütlen Teile kõigile: „Tere tulemast!“.

Tervitan sellel ajaloolisel sündmusel osalejaid – Türgi Vabariigi riigiministrit, lugupeetud Nedžmeddin Džovharid. Tervitan Suurbritannia Kuningriigi energeetikaministrit, lugupeetud Timothi Eggard’it.  Tervitan USA energeetika aseministrit lugupeetud härra William Wait’i.  Tervitan Norra riigi energeetika ja tööstuse ministri esimest asetäitjat lugupeetud härra Gunnar Murvant’i. Tervitan Vene Föderatsiooni Kütuse- ja Energeetika Ministeeriumi Peavalitsuse ülemat lugupeetud härra Stanislav Pugatš’i.  Tervitan kõiki neid, kes võtsid vaevaks tulla Bakuusse sellele tseremooniale ja kes asuvad meie seas – Suurbritannia delegatsiooni liikmed, Sõprusühingu Inglismaa – Aserbaidžaan delegatsiooni. Tervitan meie tseremoonial osalevat Islami Arengupanga presidenti Osam Džafar Fakih’i. Tervitan diplomaatilise korpuse esindajaid Aserbaidžaanis, lugupeetud saadikuid, rahvusvaheliste organisatsioonide juhte ja esindajaid.

Aserbaidžaani Riiklik Naftakompanii teostas kolme aasta jooksul läbirääkimisi välismaa naftakompaniidega, kes hiljem ühinesid konsortsiumiks ja valmistasid ette koos lepinguprojekti.  Nende suurte  kompaniide delegatsioonid osalevad täna meie tseremoonial. Ma tervitan neid südamlikult. Tervitan kompanii „AMOKO“  presidenti William Lauri’t. Tervitan kompanii „BP“ delegatsiooni, tema juhatajat, kompanii presidenti, härra John Braun’i.  Tervitan „Statoil“ kompanii delegatsiooni, tema juhatajat härra Johan Nik Vold’i. Tervitan „LUKOIL“ kompanii delegatsiooni, tema juhatajat, kompanii presidenti härra Vagid Alikperov’it. Tervitan kompanii McDermott delegatsiooni, tema juhatajat härra William Vitnis’it. Tervitan kompanii „Pennzoil“ delegatsiooni tema juhatajat, kompanii presidenti Tomas Hamilton’i. Tervitan kompanii „Remko“ delegatsiooni ühes tema presidendi härra Steven Rempo’ga. Tervitan „ Turk Petrolleri“ kompanii delegatsiooni, tema juhatajat härra Sidgi Sandžara. Tervitan „Yunokal“ kompanii delegatsiooni, tema juhatajat härra John Amelja’t. Tervitan „Delta International“ kompanii delegatsiooni, tema juhatajat, presidenti härra Fateh Al-Albana’d.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Nafta - on kõige suurem Aserbaidžaani Vabariigi ja aserbaidžaani rahva  rahvuslik rikkus.

Aserbaidžaan on iidsetest aegadest olnud kuulus naftapiirkond, kellel on sellised looduslikud rikkused nagu nafta ja gaas. Seepärast nimetatakse Aserbaidžaani Tulede Maaks. Aserbaidžaanil on nafta ammutamises, selle kasutamises ja töötlemises suur ajalugu. 1847 aastal tekkis Aserbaidžaanis, Bakuu Bibi Eybat maardlas esimene naftajuga. Sellest ajast sai alguse ka aserbaidžaani nafta ammutamine tööstuslikul viisil.

1872 aastal rajasid vennad Nobel’id Bakuus esimese naftakompanii ja sellest ajast hakkasid nafta kasutamise küsimuses saabuma meile välisfirmad, meile hakkas voolama väliskapital. 

Sellisel moel, hakkasid XIX sajandi teisel poolel paljude arenenud suurriikide firmad huvi tundma nafta ammutamise kohta Bakuus, Aserbaidžaanis. Möödunud sajandi lõpust, paljude riikide naftakompaniid asusid ammutama Bakuu naftat. 1872 aastal toodeti Aserbaidžaanis 26 tuhat tonni naftat. Käesoleva sajandi algul, 1900 aastal, toodeti juba Aserbaidžaanis 10 milj. tonni naftat, mis moodustas 95 protsenti kogu Venemaal toodetust naftast ja 50% maailmas toodetud naftast. XX sajandi esimesel kahekümnel aastal panustasid välismaised naftakompaniid ja kohalikud ettevõtjad suuri jõupingutusi nafta ammutamisse ja töötlemisse, mille tulemusena sai Aserbaidžaan arenenud naftatööstuse.

Seda perioodi võib tinglikult nimetada Aserbaidžaani naftatööstuse ajaloo esimeseks etapiks. Sellel perioodil kasutati Bakuu naftat igal pool maailmas. Aserbaidžaani nafta tõi välismaistele kompaniidele suuri kasumeid.  Aserbaidžaanis tekkisid suured ettevõtjad, nad  said suuri kasumeid. Sellel perioodil oli Aserbaidžaani naftatööstuse areng suureks stiimuliks Bakuu linna ja kogu Aserbaidžaani arenguks. Aserbaidžaani pealinn Bakuu sai suureks tööstuslinnaks, üheks suurimaks industriaalseks keskuseks selleaegses Vene impeeriumis. Meie Bakuu, omades iidset ajalugu, sai endale sellel ajal uue ilme, laienes, muutus ilusamaks ja siia ehitati selle aja nõuetele vastavad hooned, ettevõtted, tehased ja teised tootmisobjektid. Käesoleval ajal peame me väärikalt hindama  sellel ajal tehtut ja täheldama nafta suurt rolli Bakuu ja kogu Aserbaidžaani arengus.

1918 aastal loodi meie maal demokraatlik riik. Aserbaidžaan saavutas iseseisvuse peaaegu kahe aasta jooksul ja eksisteeris kui sõltumatu riik.  See riik püüdis kasutada rahvale kuuluvaid rikkusi rahva heaoluks.  Kuid, kahjuks need pingutused ei toonud soovitud tulemusi.  Kuna 1920 aastal Aserbaidžaani Demokraatlik riik lõpetas eksisteerimise.

Sellest aastast kehtestati Aserbaidžaanis nõukogude sotsialistlik režiim. Järgneva 70 aasta jooksul elas Aserbaidžaan selle režiimi tingimustes, oli Nõukogude  Liidu koosseisus. Naftat – kui Aserbaidžaani kõige suuremat rikkust – kasutati Nõukogude Liidu huvides.  Seda perioodi võib nimetada naftatööstuse ajaloo teiseks perioodiks. Sellel perioodil Aserbaidžaani naftatööstus arenes kiiresti. Silmas pidades seda, et naftatööstus oli vajalik Nõukogude Liidu industriaalseks ja majanduslikuks arenguks, oli sellele suunatud  suur tähelepanu.  Seepärast saavutati Aserbaidžaani naftatööstuse arengus tähtsad edusammud.

Sellel ajal loodi Aserbaidžaanis suur naftatöötlejate armee. Aserbaidžaani nafta- ja gaasitööstus  arenes kiiresti, loodi suuri ettevõtteid. Loodi uued teadusharud ja naftatööstuse teaduslikud instituudid. Kõrgesti kvalifitseeritud  kaadrite ettevalmistamise eesmärgil naftatööstuse tarbeks, avati instituut, praeguse nimega Nafta Akadeemia. Aserbaidžaani naftatöötlejad, spetsialistid, teadlased – ühe sõnaga kõik inimesed, kes olid seotud naftatootmise valdkonnaga – töötasid ennastsalgavalt naftatööstuse arendamise  nimel ja seega jäädvustasid Aserbaidžaani ajalukku kuulsaid lehekülgi.

Nagu ma juba märkisin, ei kasutatud naftat Aserbaidžaani enda vaid kogu Nõukogude Liidu arenguks. 1941-1945 aastatel, Teise Maailmasõja aastatel, moodustas aserbaidžaani nafta 75 protsenti kogu riigis ammutatud naftast. Seega Aserbaidžaani naftatööstus, meie naftatöölised, omavad suuri teeneid kogu maailma ähvardanud saksa fašismi ja selle purustamise üle saavutatud võidu eest.

Aserbaidžaani naftatööstuses töötavad teadlased, spetsialistid ja meie naftatöölised võtsid aktiivselt osa naftamaardlate arendamises ja juurutamises igas Nõukogude Liidu punktis. Ei olnud juhuslik, et uued naftamaardlad, mis avastati ja võeti kasutusele tänu nende inimeste töö tulemustele, said nimeks „Teine Bakuu“, „Kolmas Bakuu“ ja „Neljas Bakuu“.  Aserbaidžaani naftatöötajate hindamatuks teeneks oli Venemaa suurte – Siberi ja Tjumeni nafta- ja gaasimaardlate avastamine ja seal võimsate tööstuskomplekside  arendamine, aserbaidžaani naftatöötlejad moodustavad ka nüüd nendes piirkondades enamuse.

Ma pean vajalikuks sellest informeerida meie tänaseid külalisi ja meenutada seda Aserbaidžaani rahvale.  Seda kõike seepärast, et see on meie Aserbaidžaani rahva au ja uhkus, see räägib meie rahva, meie naftatöötlejate suurtest teenetest maailma majanduses.

Üheks aserbaidžaani naftatöötlejate saavutuseks on see, et nad on palju teinud selleks, et ammutada naftat Kaspiast. Selleks on astutud samme nii 20-te alguses kui ka 30-tel aastatel, kuid võimas naftatootmine sai Kaspia meres alguse 7.novembril 1949 aastal. Sellel päeval purskus territooriumil, mida me nimetame „Neftjanõje Kamnij“ (eesti k. Nafta Kivid), esimene naftajuga.

Aserbaidžaani naftatöötlejate merealased kogemused viimase möödunud 45 aasta jooksul endises Nõukogude Liidus, kui ka paljudes maailma riikides, olid eeskujuks, kuidas ammutada naftat meresügavustest. Aserbaidžaani teadlaste ja naftatöötlejate teened on selles valdkonnas väga suured.

Nagu Teile on teada, sai meie rahvas kolm aastat tagasi vabaduse. Aserbaidžaanist sai sõltumatu vabariik ja aserbaidžaani rahvas sai oma saatuse peremeheks. Meie rahvas võitis endale võimaluse käsutada oma looduslikke rikkusi vastavalt oma äranägemisele. Sellel moel algas Aserbaidžaanis uus ajastu. Meie naftatööstuse ajalukku on rajatud alus, mida võib tinglikult nimetada kolmandaks etapiks. Nüüd, sellel uuel etapil, väljendades Aserbaidžaani rahva tahet, võtame kasutusele vastavad meetmed looduslike rikkuste kasutamiseks. Viimase kolme aasta jooksul on toimunud läbirääkimised välisfirmadega ja me oleme saavutanud kokkuleppeid. Täna, sellel ajaloolisel päeval, umbes 150 aasta pärast peale nafta tööstuslikku ammutamise ja ümbertöötlemise alustamist Aserbaidžaanis, avaldan ma tänu kõikidele aserbaidžaani naftatöötlejate, teadlaste, spetsialistide põlvkondadele, kes on töötanud Vabariigi naftatööstuses, kõikidele inseneridele ja töölistele nende jõupingutuste eest, mida nad on panustanud sellel aja perioodil meie looduslike rikkuste ammutamisel, et teatud määral parandada meie rahva heaolu. Ma tänan neid ennastsalgava töö eest, suurte teaduslike avastuste eest ning õnnitlen südamlikult nende saavutuste puhul, mida nad nüüd on saavutanud.  

Aja jooksul on Aserbaidžaani territooriumil maa maakoorest ammutatud ja tööstuslikult töödeldud – nii mandril kui ka merel – 1 miljard 325 miljonit tonni naftat. Kaspia mere Aserbaidžaani sektoris on 45 aasta jooksul saadud 400 miljonit tonni naftat. Samal ajal on ammutatud sellel perioodil 450 miljardit kuupmeetrit gaasi.  See kõik on – suur saavutus, tugev alus tulevikus majanduse ja naftatööstuse arenguks Aserbaidžaani Vabariigis.

Kui palju me ka ei ole ammutanud naftat, milliseid saavutusi meil ka minevikus pole olnud, me peame tähelepanu pöörama sellele tegelikkusele, et kuni viimase ajani, s.t. kuni Aserbaidžaani iseseisvuse saavutamiseni, ei ole meie rahvas olnud kunagi oma looduslike rikkuste peremeheks. Kuigi kuni 1920 aastani ammutasid meie naftat nii väliskompaniid kui ka omad firmad, aserbaidžaani ettevõtjad ja Aserbaidžaani arenguks tehti palju ära, seda eriti Bakuus – ei olnud rahvas siiski nende rikkuste peremeheks.

Alates 1920 aastast toimusid Aserbaidžaani elus olulised muutused. Aserbaidžaani majandus arenes, vabariigis arendati võimas industriaalne potentsiaal, meie naftatööstus läbis suurt ajaloolist teed.  Kuid siiski Aserbaidžaan ei olnud ainus ja täielik peremees oma naftale. Kõik need meie rikkused ei kuulunud meile, vaid Nõukogude Liidule. Nüüd aga elame uuel etapil. Aserbaidžaani Vabariik – on sõltumatu riik. Aserbaidžaani rahvas – on oma looduslike rikkuste peremees. Meie rahvas otsustab ise, kuidas ta neid rikkusi kasutab.

Nimelt, just nendest põhimõtetest lähtudes toimusid kolme aasta jooksul läbirääkimised Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Naftakompanii  ja juhtivate välismaa naftakompaniide vahel meie naftamaardlate ühisest kasutusele võtmisest. Kahtlemata, need läbirääkimised ei läinud sujuvalt, siin olid omad raskused, tõusud ja mõõnad. Kuid lõpuks said läbirääkimised teoks. Väliskompaniide rikkalikud kogemused ja huvi Aserbaidžaani nafta vastu on täiesti loomulik ja me suhtusime sellesse täieliku rahuloluga. Ka meie ise ilmutasime ja ilmutame ka praegu selle vastu suurt huvi.

Erinevalt möödunud perioodidest, viib Aserbaidžaani Vabariik iseseisvalt läbi läbirääkimisi ükskõik millise riigiga s.h. riigiga kellele kuuluvad need naftakompaniid ja püüdleme selle poole, et meie põhimõtted oleksid vastuvõetavad. Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii ja välisriikide naftakompaniide vaheline leping ühisest naftamaardlate „Azeri“, „Tširag“ ja osaliselt „Günešli“   kasutusele võtmisest on läbirääkimiste tulemusena lõpuks ette valmistatud ja valmis. See leping on esitatud mulle, kui Aserbaidžaani Presidendile. Nagu Teile on teada 14.septembril, peale lepingu analüüsi, andsin ma välja määruse Aserbaidžaani Riikliku   Naftakompanii poolt allakirjutamise kohta. Välismaa kompaniid võtsid ka vastu otsuse projekti allakirjutamise kohta. Nende riikide juhid, kellele kuuluvad need naftakompaniid, andsid lepingule ka oma õnnistuse. Selle kõige tulemusena oleme täna siia lepingu allakirjutamise tseremooniale kogunenud.

Tahan siin ka otse öelda, et mitte kõik Aserbaidžaani poolsed soovid ei leidnud selles lepingus kajastamist. Kuid me mõistame, et igas lepingus tuleb arvestada mõlema poole huvisid. Lääne naftakompaniide konsortsium püüab tagada oma huvisid,  Riiklik Naftakompanii üritas tagada Aserbaidžaani Vabariigi rahvuslikke huve.

Saan öelda seda, et suure ja pingelise töö tulemusena, poolte kõrgeima vastutustundega asjasse suhtumise tagajärjel, on ette valmistatud selline leping, milline vastab mõlema poole huvidele.

Seepärast arvan, et leping, millele täna alla kirjutatakse on majanduslikust vaatepunktist kasulik oma kaasaegsuse ja perspektiivsuse poolest Aserbaidžaani Vabariigile ja ma andsin korralduse sellele alla kirjutamiseks.

Astudes sellist suurt sammu, me demonstreerime maailmale seda, et Aserbaidžaan on selline riik, kes on maailmale ja selle majandusele avatud. Sellele lepingule alla kirjutamisega  me veelkord demonstreerime maailmale, et Aserbaidžaani Vabariigi suveräänsed õigused on kinnitanud seda, et Aserbaidžaan on täielikult iseseisev riik ja, et meie rahvas on oma rikkuste peremees. Lepingule alla kirjutamisega me loome sidemed Aserbaidžaani Vabariigi ja arenenud riikide vahel, nende suurimate kompaniidega, loome alused selleks, et Aserbaidžaani majandus ühineks maailma majandusega – vabaturu majandusega. Sellele lepingule alla kirjutamisega me tõestame maailmale veelkord, et Aserbaidžaani Vabariik on demokraatlik ja õigusriik, et Aserbaidžaanile on avanenud laiad avarused demokraatia põhimõtete kinnitamiseks ja arendamiseks, et Aserbaidžaani Vabariik on seadnud sihiks minna turumajanduse suunas.

Sellel lepingule alla kirjutamine – on esimene suurem samm Aserbaidžaanis turumajanduse juurutamiseks.

Sellele lepingule alla kirjutamisega me avame laia tee välisriikidele investeeringute tegemiseks Aserbaidžaanis. Loome baasi Aserbaidžaani teistsuguse suunitlusega kompaniide tegevusele, demonstreerime maailmale veelkord Aserbaidžaani majanduses ning ühiskondlikus poliitilises elus valitsevat stabiilsust. Selle lepingu allakirjutamisel me avaldame lootust sõbralike suhete tugevdamiseks majandusliku koostöö vallas ja kõikides sfäärides riikidega, kes esindavad kompaniisid, kes kuuluvad naftakonsortsiumi sellistest suurtest riikidest nagu: Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Inglismaa, Türgi ja Norra.

Seega on lepingu alla kirjutamiseks loodud suurepärane õhustik ja me oleme täna suure sündmuse tunnistajateks. Lepingule alla kirjutamine avab Aserbaidžaani elus, tema majanduses ja eriti aga naftatööstuses,  uue etapi. Leping sõlmitakse 30-ks aastaks. See tähendab seda, et meie ees seisab pikk tee, meid ootavad suured tegemised ja ülesanded. Need, kes valmistasid lepingut ette, teavad hästi, soovin seda teavitada kõikidele siia saabunutele, kogu aserbaidžaani rahvale, et kui siia lepingule allakirjutamisele tulemine oli raske, siis lepingu elluviimine saab olema veel raskem. Kasu lepingust, selle positiivsetest tulemustest mõlemale lepingu poolele s.h. Aserbaidžaani rahvale, sõltumatule Aserbaidžaani Vabariigile, sõltuvad selle järjekindlast teostusest. Lepingul on sarnasust kahesuunalise  liiklusega: tähtis on see, et mõlemad pooled liiguksid ühesuguse kiirusega. Kahtlemata, on väliskompaniidele seatud suured ülesanded.  Tahaks avaldada lootust, et need kompaniid ja nende maade riiklikud organid, keda nad esindavad, võtavad õigeaegselt kasutusele vajalikud meetmed selle lepingu täitmiseks.

Ülesanded, millised saavad osaks Aserbaidžaani Vabariigile – on veel raskemad ja keerulisemad. Teile on teada, et Aserbaidžaani majandus elab üle rasket kriisi. Suured raskused tekkisid ka naftatööstuses. Selleks, et sellest kriisist välja tulla, arendada Aserbaidžaani majandust, tõsta lühikese aja jooksul rahva heaolu vajalikule tasemele – peavad kõik oma jõupingutused ühendama, töötama käsikäes selle lepingu elluviimiseks. Loodan, et Aserbaidžaani kangelaslikud, kogenud naftatöötlejad, teadlased, kõik need, kes on seotud selle meie  majandusharuga tajuvad seda ülesannet, kui kõige suuremat, kõige auväärsemat – asuvad selle lepingu täitmisele. Mina, kui Aserbaidžaani president, andes korralduse sellele lepingule alla kirjutamiseks ja tajudes oma vastutust, annan Teile sõna, et ma teen kõik selleks, mis minust sõltub, et seda ellu viia.

Täna, selles pidulikus ja meeldejäävas miljöös, õnnitlen Aserbaidžaani naftatöötlejaid, Aserbaidžaani rahvast, kõiki Aserbaidžaani kodanikke selle ajaloolise sündmuse puhul. Ma hindan Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii delegatsiooni tööd, kes töötas selles valdkonnas, üldse kogu kompanii tööd selles suunas ja õnnitlen saavutatud edu puhul. Südamlikult õnnitlen väliskompaniide juhatajaid, konsortsiumit, kes on teinud suurt tööd selle lepingu koostamiseks, nende kompaniide kõiki töötajaid, avaldan neile oma parimad soovid ja edastan neile oma veendumuse, et meie koostöö saab olema edukas. 

Seoses selle sündmusega õnnitlen südamest nende maade riikide ja valitsuste juhte, kes on esindatud väliskompaniidega nagu USA, Venemaa, Suurbritannia, Türgi ja Norra. Selle lepingu alusel me ühineme ja alustame suurt  koostööd ning ma ei kahtle selles, et meie koostöö saab olema edukas ja kõik jõud, kes püüavad seda takistada saavad vastulöögi. Aserbaidžaan, kui oma saatuse, oma rikkuste peremees, asub tänu sellele koostööle, maailma majanduse koosluses, väärikale kohale.

Veel kord õnnitlen südamlikult Teid, kes olete saabunud sellele tseremooniale, kõiki, kes on ilmutanud positiivset huvitatust nendes küsimustes ja annan oma õnnistuse lepingu alla kirjutamiseks. Saagu sellest heaolu ja õnnistus! Aserbaidžaani rahva helge tuleviku nimel õnnitlen südamest täna lepingule alla kirjutamise puhul. Tänan.

Lepingule alla kirjutamisel esitatud lõppsõna

Lugupeetud daamid ja härrad!

Lugupeetud külalised!

Lõppeb kokkuleppe allkirjastamise protsess, mida valmistati ette kolme aasta jooksul. Leping on juba alla kirjutatud.  Ma võtsin sõna enne kokkuleppele alla kirjutamist. Seega õnnitlen siiralt Teid ja Aserbaidžaani rahvast, välismaa kompaniisid, kes on lepingu teine pool,  välisriikide juhte, kes on ühinenud selle kokkuleppega, esindajate delegatsioone, kõiki Teid seoses selle lepingu sõlmimisega. Esindajate delegatsioonide juhid, kes on siia saabunud välisriikidest, kompaniide juhid, kes peale lepingule alla kirjutamist esinesid, ütlesid välja suurepäraseid mõtteid kokkuleppe sisu kohta, selle olemuse ja tuleviku tähtsuse aadressil. Kõikides esinemistes läbis üks mõte kokkuleppe kasulikkusest nii Aserbaidžaanile, kui ka välisriikide kompaniidele, kes andsid sellele dokumendile allkirja.

Sõnavõttudes kõlasid lahked sõnad Aserbaidžaani rahva aadressil ja soojad soovid Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvuse osas. Ma olen tänulik nende sõnade eest ja soovin tseremoonia lõpuks veel kord öelda, et see kokkulepe aitab Aserbaidžaani Vabariigil saavutada väärikat kohta maailma üldsuses, seob tihedalt meie majandust maailma majandusega, vaba turumajandusega.

Ma pean ennast väga õnnelikuks seoses selle lepingu ettevalmistamisest osavõtuga ja alla kirjutamisega. Annan endale aru võetud vastutusest ja loodan, et tulevane põlvkond hindab väärikalt täna siin toimunud ajaloolisi sündmusi.

Veelkord õnnitlen Teid. Loen alla kirjutamise tseremoonia  esimese osa lõpetatuks. Soovin Teile kõikidele, kogu Aserbaidžaani rahvale õnne ja edu kõikides ettevõtmistes.

Tänan ja edasist edu soovides!

© aliyev-heritage.org