TEOSED / MAJANDUS / Kõrgetelt tribüünidelt

Aserbaidžaani presidendi Geidar Alijevi kõne Davosi Majandusfoorumil 30.jaanuaril 1995 aastal, mis oli pühendatud energeetilistele probleemidele maailmas.


Lugupeetud Esimees, lugupeetud Daamid ja Härrad! Aserbaidžaan osaleb esimest korda Davosi foorumil. Seepärast, eelkõige, tänan kutse ja sellise huvitava kohtumise organiseerimise eest nagu seda on Davos-95. Ma loen meie osavõttu sellest foorumist tervikuna ja iseäranis ka seda kohtumist, mis on pühendatud energeetilistele probleemidele, väga kasulikuks meie Vabariigile.

Aserbaidžaan - see on vabariik, kes saavutas iseseisvuse kolme aasta eest ja liigub edasi oma sõltumatuse kindlustamise teel, demokraatliku riigi ehitamise, turumajanduse, vaba ettevõtluse, välisinvesteeringute tingimuste loomise ja tiheda integratsiooni teed pidi maailma majandusse, luues vastastiku kasulikke sidemeid kõikide riikidega, kes ilmutavad huvi koostööks Aserbaidžaaniga. Aserbaidžaanil on võimas majanduslik potentsiaal nii tööstuses kui ka põllumajanduses.

Nagu meil on teada, juba iidsetest aegadest, ammutatakse Aserbaidžaanis naftat ja gaasi. Nafta ammutamisega tööstuslikul viisil alustati meie maal möödunud sajandi keskpaigas - 1848 aastal. Käesoleva sajandi algul saavutas tööstus oma kõrgeima arengutaseme. Nendel aegadel langes Aserbaidžaanile osaks nafta tootmises suur osa maailmas. Kogu eelneva aja perioodi jooksul toodeti Aserbaidžaanis 1 miljard 400 miljonit tonni naftat. Kuid ka täna on Aserbaidžaanis rikkalikud nafta ja gaasi leiukohad.

Käesoleval ajal, kui me oleme astunud maailma ühendusse kui sõltumatu riik, võtame kasutusele abinõud meie energiaressursside - nafta leiukohtade kasutamiseks.

Selles suunas on tehtud olulist tööd. Nagu meile on teada, kirjutati möödunud aasta septembris Aserbaidžaani ja naftafirmade konsortsiumi poolt (siia kuuluvad kümme firmat - "AMOKO", "Pennzoil", Macdermott" "Unocal", "British Petroleum", "Statoil", "Lukoil" jn.) alla suur naftaleping. Käesoleval ajal on alustatud selle projekti elluviimisega. Leping on sõlmitud 30-ks aastaks ja selle aja jooksul on ettenähtud ammutada üle 500 miljoni tonni naftat. Me arvame, et Aserbaidžaani esimeseks sammuks on aktiivse integreerimise teel maailma majandusse, demonstreerida meie maa avatust välisinvesteeringutele, ärile ja vastastikkusele kasulikule koostööle.

Naftaleping hõlmab kolme naftamaardlat, mis asuvad Kaspia mere Aserbaidžaani sektoris. Kaks neist on avastatud alles hiljuti, kolmandat, aga me ekspluateerime juba ammu. Teile on ju teada, et Aserbaidžaanil on rikkalikud kogemused nafta ammutamisega merest. Neid töid alustati vabariigis juba 45 aastat tagasi. Aserbaidžaani spetsialistid, kellel on suured kogemused naftatööstuses, naftateaduses ja -geoloogias, on loonud ka võimsa kaadripotentsiaali. Aserbaidžaani loeti Nõukogude Liidu ajal ka naftaakadeemiaks. Kõik nafta leiukohad olid välja uuritud ja tarvitusele võetud meie spetsialistide osavõtul. Aserbaidžaani töötajate teaduslik-praktiline potentsiaal eksisteerib ka täna ja on olemas võimalus selle edaspidiseks laiemaks kasutamiseks ka tulevikus.

Aserbaidžaanis on loodud suur nafta- ja gaasitööstuse infrastruktuur. Teaduslik-uurimisinstituutide kõrval on meil teaduse potentsiaaliks võimas naftatöötlemise tööstus. Käesoleval ajal toodetakse Vabariigis 9 miljonit tonni naftat aastas, meie naftatöötlemistehastel on võimsust 23-25 miljonit tonni. Aserbaidžaanis on võimsad naftakeemia ja naftamasinaehituse kompleksid. Umbes 70 protsenti naftatööstuse seadmeid, mida valmistati endises Nõukogude Liidus valmistati Aserbaidžaani naftamasinaehituse tehastes.

Loomulikult on päevakorras nafta, mis on toodetud Aserbaidžaanis, vabariigist väljaveo küsimus, eriti aga Lääne riikidesse. Põhilised konsortsiumi liikmed on ka nafta kompaniid Läänes. Peale Aserbaidžaani Kaspia mere sektori naftamaardlate, millised on kirjas naftalepingus, on olemas veel teisi väga perspektiivseid leiukohti. Nafta- ja gaasivarude olemasolu on nendes leiukohtades kindlaks tehtud. Käesoleval ajal toimuvad meil läbirääkimised nende leiukohtade kasutusele võtmises, koos välismaa naftakompaniidega ja välismaa finantsorganisatsioonidega. Me usume sellesse. Lähematel päevadel esitatakse need leiukohad tendri põhimõttel vastavate kokkulepete sõlmimiseks.

Üheks olulisemaks küsimuseks on ammutatud nafta eksport. Enam kui kaks aastat tagasi meie teadlased ja spetsialistid, koostöös rajataguste kompaniidega, rahvusvaheliste pangaorganisatsioonidega, valmistasid ette mõned naftajuhtmete marsruutide variandid. Ma ei taha nendel praegu peatuda. Igal juhul me peame vajalikuks uuesti neid variante vaagida, määratleda kõige otstarbekam naftajuhtme marsruut. Samal ajal me juhindume sellest, et antud juhtumil tuleb juhinduda naftajuhtme tulususest majanduslikus mõttes, julgeoleku garantiidest, arvestades selle pikaajalist kasutamist, aga ka loomulikult suhetest riikidega, kus kulgeb torujuhe. Seoses sellega jagan ma täielikult härra Nursultan Nazarbajeviga arvamust transportida Kasahhi naftat Lõunasse mööda Kaspia merd ja mööda Aserbaidžaani, Iraani, Türgi jt. maid. Meil toimusid seoses selle küsimusega vastavad vestlused, läbirääkimised ja ma arvan, et need jätkuvad ka tulevikus.

Ühe sõnaga, Aserbaidžaan omades rikkalikke nafta- ja gaasileiukohti, teisi looduslikke ressursse, on avatud välisinvesteeringutele ja koostööle väliskompaniidega ning maailmaga.

Tänan tähelepanu eest.