TEOSED / INTERVJUUD

Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi intervjuu Aserbaidžaani Rahvustelevisioonile peale Lääne-Euroopa riikidesse visiidilt tagasi saabumist 27.aprillil 1996 aastal.


Geidar Alijev: Vaatamata sellele, et see visiit oli pikaajaline, olen arvamusel, et visiidiga korda saadetud töötulemus on väga hinnaline. Teile on ju teada, et 21.aprillist, s.t. Bakuust lahkumise hetkest, oli visiidi ajal tehtav töö väga  pingeline. Seda esiteks. Iga võimalus oli kasutatud selleks, et kasutada kõiki vajalikke vahendeid eesmärgiga tagamaks Aserbaidžaani huve. Selle visiidi esimene osa oli seotud Aserbaidžaani Vabariigi ja Euroopa Liidu Vahelise Koostöö ning Partnerluse Kokkuleppe allakirjutamisega. Me kirjutasime sellele Kokkuleppele alla. Allakirjutamise tseremoonia oli väga suur sündmus.

Teile on teada, et seal viibisid Euroopa Liitu kuuluvate riikide välisministrid. Ka see oli seotud just Aserbaidžaani ja teiste Taga-Kaukaasia vabariikide – Gruusia, Armeenia – Euroopa Liiduga sõlmitud Kokkuleppe allakirjutamise tseremooniaga. Kordan veelkord – et see oli ajalooline sündmus. Arvan, et sellele Kokkuleppele allakirjutamine tugevdab veelgi Aserbaidžaani, kui vähetuntud riigi positsioone, samal ajal on vahendite elluviimise ilminguks sisemises ja üldpoliitilises elus, majanduses ja meie vabariigi teistes elualades, mis oleksid vastavuses euroopa demokraatiaga. Teil on ju meeles, kuidas Euroopa Liidu liikmete esindajad seda oma esinemistes märkisid. Ma hindan seda väga kõrgelt. Pean seda suureks sündmuseks Aserbaidžaani elus, väga hinnaliseks sammuks meie koostöös Euroopa Liiduga. Ja muidugi – sellele järgnevad positiivsed tulemused. 

Sellele lisaks viisime Luksemburgis läbi mitmeid teisi kohtumisi. Brüsselis pidasime läbirääkimisi Euroopa Liidu majanduskomisjoni esimehe Jacques Santer’iga, ülemkomissar Van Den Bruck’iga, kus arutasime tänapäeva olukorda ja meie tulevasi koostöö perspektiive. Kõik see on vajalik, et teostada mitmepoolsest koostööd Euroopa Liiduga. Meie läbirääkimistel Van Den Bruck’i ja Jacques Santer’iga olid erilise tähelepanu all meie majanduslik koostöö s.t. üritused, mis olid kavandatud  TASIS programmiga, Euroopa Liidu Humanitaarse abistamise programmiga  ja nende ellu juurutamisega. Ka see on väga oluline. Arvan, et kogu kompleks tervikuna annab tunnistust sellest, et koostöö Aserbaidžaani ja Euroopa Liidu vahel areneb edasi.  

Ma käisin ka NATO Peakorteris Brüsselis, kohtusin seal NATO peasekretäriga. Ma olin seal 1994 aasta maikuus ja kirjutasin alla NATO programmile „Partnerlus Rahu Nimel”. Ka peale seda me jätkasime koostööd. Selleks, et veelgi tugevdada meie vahelist koostööd, esitasin ma neile dokumendi meie vabariigi tutvustamise kohta selle programmi raames. 

Loen meie läbirääkimisi NATO peasekretäriga väga sisukateks ja tähtsateks. Ma selgitasin temale oma mõtted Aserbaidžaani sõltumatusest. Me vahetasime ulatuslikult arvamusi ja see on meile väga oluline. 

Ajakirjanik: Härra President, meie vabariigi suhted NATO-ga kutsuvad paljudes esile siiski arvamusi, - et need tulenevad teatud soovidest, - et NATO ja Aserbaidžaani vahel on rajatud tihe koostöö. Kuid, vist siiski, see on tegelikkus ja vahetud kontaktid on koostöö aluseks. 

Geidar Alijev: Jah, sellele rajaneb koostöö alus. Kuna 1994 aastal NATO poolt väljakuulutatud üleskutse  „Partnerlus Rahu Nimel” – see on üleskutse rahule. Meie läbirääkimiste mõte NATO peasekretäriga seisneb selles, et Aserbaidžaani liitmine NATO selle programmiga ja omavaheline koostöö omab eesmärki saavutada suuremat rahu kindlustamist Euroopas, sealhulgas ka meie regioonis. Arvan, et seda tulebki nii käsitleda. Kahtlemata jätkame meie sellesuunalist koostööd. 

Luksemburgis ja Brüsselis oli mul kahepoolsed läbirääkimised. Meie läbirääkimised Saksamaa välisministri härra Kinkeliga olid väga tähenduslikud ja huvitavad. Minu kohtumine Armeenia presidendi Levon Petrosjaniga  Luksemburgis oli väga vajalik. See kohtumine toimus mõlema poole – Armeenia ja Aserbaidžaani – initsiatiivil. Nende kohtumiste ja läbirääkimiste – kahe riigi presidendi, kes olid omavahel konfliktis – vahel toimunud vahetute läbirääkimiste tulemusena, esimest korda esitasime me ühisavalduse. See avaldus on väga oluline. Oluline seepärast, et esiteks, me avaldasime seda, et mõlemad pooled ka edaspidi kindlustavad tulevahetuse lõpetamise kinnipidamise režiimi. Te teate, et 12.mail täitub kaks aastat selle kokkuleppele allakirjutamise momendist. See on väga tähtis, et me taas avaldasime seisukohta tulevahetuse katkestamise režiimi säilitamisest ja, et me oleksime kindlad teades, et ka Armeenia seda järgib. Ka Armeenia tunneb muret  ja nad soovivad teada, kas ka meie järgime tulevahetuse katkestamise režiimi.

Teiseks, me avaldasime, et kahepoolsed läbirääkimised jätkuvad ja selle küsimuse lahendamine saab toimuda ainult rahulikul teel. See on väga oluline. Me avaldasime, et läbirääkimisi jätkatakse OSCE Minski Grupi vahendamisel ja ka otse. Teile on teada, et Armeenia ja Aserbaidžaani vahel toimuvad otsesed läbirääkimised ja need jätkuvad ka edaspidi. 

Seejärel me otsustasime, et vangid mõlemalt poolelt vabastatakse – nii nende poolelt kui ka meie poolelt. Vangid tuleb üle anda mitte arvuliselt, vaid nii palju kui kummalgi poolel on – põhimõtte alusel „Kõik kõigi vastu”. Ka see on väga oluline. Ma arvan, et see kohtumine ja see ühisavaldus on käesoleval etapil vajalik. See annab tunnistust sellest, et vaatamata saadud rasketele löökidele, jätkab Aserbaidžaan ikkagi rahuarmastavat poliitikat, liigub edasi mööda rahuteed ja soovib lahendada küsimust rahumeelselt. 

Brüsselis toimus mul kohtumine Gruusia presidendi Eduard Ševardnadze’ga. See kohtumine on juba olemasolevate Gruusia ja Aserbaidžaani sõbralike suhete  uueks ilminguks. Märtsis olin ma visiidil Gruusias, meil toimusid väga olulised läbirääkimised ja me  kirjutasime alla väärtuslikele kokkulepetele. Me vaatasime lepped veelkord üle. Kohtumisel toimusid läbirääkimised mitte ainult gruusia-aserbaidžaani suhetest, vaid ka olukorrast kogu regioonis s.h. probleemidest maailmas ja probleemidest Sõltumatute Riikide Ühenduses. Ma pean seda väga oluliseks. 

Muidugi, toimusid Brüsselis ka teised kohtumised. Teile on ju teada, et Brüsselis külastasin ma kaubakeskust s.h. sealset USA kaubakeskust. Oli ka teisi kohtumisi. Ka need kohtumised olid tähtsad. Kuid ma peatuksin ainult mõningatel momentidel. 

Norrasse saabusin ma ametliku visiidi käigus. See külastamine toimus Norra peaministri proua Bruntland’i kutsel. Selle kutse sain ma juba ammu ja plaanisin selle aega selliselt, et see aja kokkuhoiu mõttes ühtiks visiidiga Euroopa Liitu. Pean seda visiiti ka väga edukaks. 

Meie koostöö Norraga on väga efektiivne. Toimunud läbirääkimiste ja kohtumiste tulemusena võin öelda, et Norras olles tulin ma sellisele järeldusele, see koostöö saab olema sedavõrd efektiivne, mida Aserbaidžaanis ei kujutata veel ettegi. Võimalik, et meie ühiskond ei tea veel hästi, kuivõrd see koostöö on oluline nii tänasel hetkel kui ka tulevikus. Arvatavasti peale seda, kui Te olete edastanud informatsiooni nendest kohtumistest ja  läbirääkimistest – saab meie ühiskond sellest teada ja ma arvan, et siis  tajub ta seda, kui efektiivsed need olid. Ma soovin seda eriti rõhutada. 

Norra ja Aserbaidžaani vahel on allakirjutatud juba kaks otsest lepingut. Koos peaministri pr. Bruntlandiga me kirjutasime alla Avaldusele koostööst Norra ja Aserbaidžaani vahel. See on  väga tähtis avaldus. Me kirjutasime alla ka teistele kokkulepetele. See tähendab, et kuni tänaseni oli Norra ja Aserbaidžaani vahelised suhted majandusalased, siis praegu on need tõstetud rahvusvahelise suhete tasemele. Kui tänaseni piirdus meie koostöö kahe riigi erinevate firmade kontaktidele, siis praegu on see tõusnud riikidevahelise suhete tasemele. See on väga oluline. 

Teile on teada, et Norra on majanduslikult arenenud Euroopa riik, kes on saavutanud suuri edusamme majanduse rajamisel demokraatlikel alustel. Norra üheks iseärasuseks on see, et turumajanduse põhimõte on selles riigis väga tihedalt seotud riigi elanikkonna  sotsiaalolukorra arenguga.  See erineb Euroopa teistest riikidest. Siin ilmutatakse väga suurt tähelepanu sotsiaalprobleemidele ja selles on suuri tulemusi. Seega me tegeleme käesoleval etapil tõsiselt rahva sotsiaalprobleemidega, ma rõhutan selle kogemuse tähtsust. 

Norra nafta-gaasitööstuse valdkonna saavutused on väga huvipakkuvad. Mind vaimustas see, mida me nägime merel naftaplatvormil, 240 km kaugusel Stavanger’i linnast. See on väga oluline. Sest edu, mis on saavutatud 25-30 aasta jooksul nafta ja gaasi ammutamisel meresügavusest ning nende kasutamisest, väärivad väga kõrget hinnangut. 

Ajakirjanik: Härra President, olles Norras, nimetasite seda platvormi imeks. Aserbaidžaani President, inimene, kes on tihedalt seotud naftatööstusega, nimetab seda imeks. Milles seisneb see ime? 

Geidar Alijev:  See ime seisneb selles, et esiteks, see platvorm asetseb mere sügavas alas. Teiseks, see platvorm on ehitatud  selliselt, et seal on kõike. Kolmandaks, seal kasutatakse kõrgematasemelist tehnikat, tehnoloogiat – kõike seda juhitakse elektroonika abil. Näiteks, kujutage ette, et platvormil, kus ammutatakse 6 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, töötab ainult 51 inimest, kes juhivad selle objekti tööd. Teate, see on väga kõrge saavutus. 

Ajakirjanik: Tähendab, meil on palju, mida õppida. 

Geidar Alijev: Jah, on palju head, mida võib õppida.  Platvormid, mida me hakkame allakirjutatud lepingute alusel ehitama, saavad olema just sellised. Arvatavasti. Me peame seda kinnitama, et ehitame sama moodi. Kõik firmad, kes osalevad selle platvormi ehitamises „Statoil’iga” kõrvuti, töötavad just Norras. Ma kohtusin nendega. Seega seda platvormi ei ehita ainult firma , kes toodab naftat. See platvorm loodi tänu mitme firma koostööle. See on kompleksne integratsioon. Seepärast huvitab mind see  väga – see on ime. 

Omal ajal me lõime ka imet. Näiteks, 20-30 aastat tagasi peeti maailmas „Neftjanõje kamni” (Nafta kivid), imeks. Kuid praegu on need „Neftjanõje kamni” saavutused ammu minetatud. Ka meil on neid platvorme ehitatud. Kuid sellist taset ei ole me veel saavutanud. Ma nägin selliseid platvorme Mehhiko lahes 15 aastat tagasi. Kuid Norra omad on kõrgeim tase, neil on palju eeliseid.  Seepärast on see ime. 

Võimalik, et tulevikus teeme Kaspia meres veel suuremaid imesid. Kuid täna peame seda kogemust lihtsalt ära kasutama. Seepärast on meie kohtumised Norras väga olulised.  Minu kohtumised peaministriga, parlamendi esimehega ja kuningaga olid väga huvitavad, sisukad ja tähendusrikkad. Samas toimusid Oslos kohtumised paljude firmadega, sealjuures ka Stavanger’is. Eile oli mul väga põhjalik vestlus ärimeestega ja ma esinesin nende ees kõnega. Andsin laialdase ülevaate Aserbaidžaani tänastest majanduslikest võimalustest, kutsusin neid investeerima meie Vabariiki. Ma tunnetasin, et neis tekkis suur huvi Aserbaidžaani suhtes. See annab tunnistust sellest, et sidemetes Aserbaidžaani ja Norra vahel kätkevad laiad võimalused ja suured perspektiivid. 

Tervikuna, Norra riik meeldis mulle väga. Sellel riigil on suur territoorium, kuid väike elanikkond.  Samal ajal asetseb see riik Euroopas. Norra on olnud minevikus väga vaene – täna on ta aga väga rikas riik. Seega väga huvitav, kuidas lühikese ajaga on vaesusest üle mindud rikkusele, arendatud demokraatiat, omandatud ja kasutusele võetud kõrgtehnoloogiat. Kujutage endale ette, et siin on ligi 800 hüdroelektrijaama. Elektrienergiat, mida kasutatakse riigis,  toodetakse nendes jaamades. Muidugi, meil ei ole sellisel arvul jõgesid, et ehitada nii palju hüdroelektrijaamu.  Me tahame ehitada hüdroelektrijaama „Enikend” Kura jõele. Selleks võtsime rekonstrueerimiseks ja arendamiseks  Euroopa Pangalt laenu. Norra firmad võivad osutada meile suurt abi platvormide ehitamisel. Nad näitavad selliseks koostööks üles suurt huvi. See tähendab, et meil on võimalik teha nendega koostööd nii majanduses kui ka rahvaste ja riikide tasemel – see võib olla meie jaoks väga oluline. 

Nende paljude visiitide, arenenud Euroopa riikidesse – Luksemburgi, Belgiasse ja Norrasse – kohtumiste positiivseks tulemuseks võib lugeda seda, et neis riikides hinnatakse Aserbaidžaani edusamme demokraatia vallas. Kõikides esinemistes väljendati, näiteks proua Bruntland’i, Jacques Santer’i poolt, suhtumist Aserbaidžaani kui demokraatlikku riiki ja demokraatia arendamisse. Meie saavutused ja majanduse potentsiaalsed võimalused pakuvad neile huvi ning nad hindavad kõrgelt meie saavutusi selles vallas. See on väga heaks aluseks suhete arendamisel Euroopa Liiduga, Euroopa riikide ja Aserbaidžaani vahel. 

Kokkuvõtteks, olen ma väga rahul nende visiitide ja kohtumistega. Arvan, et on tehtud vajalik töö Aserbaidžaani positsioonide tugevdamisel maailmas, eriti aga Euroopas selleks, et meie Vabariik saavutaks tunnustust ja kõik see kokku saab olema abiks meie riigi iseseisvuse tugevdamisel. Tänan.