TEOSED / ARMEENIA-ASERBAIDŽAANI MÄGI-KARABAHHI KONFLIKT / Genotsiid

Aserbaidžaani Vabariigi Presidendi Geidar Alijevi pöördumine aserbaidžaani rahva poole seoses 31. märtsil - Aserbaidžaanlaste vastu toime pandud genotsiidi aastapäevaga. Bakuu, 27. märts 2003.a.


Kallid kaasmaalased!

Ma pöördun Teie poole seoses 31. märtsil toimunud genotsiidi aastapäevaga, tähistamaks seda päeva kui kurbuse- ja leinapäeva, aserbaidžaanlaste ajaloolist mälestamist üle kogu maailma.

Armeenia šovinistide ja natsionalistide poolt läbiviidud genotsiidipoliitika aserbaidžaanlaste vastu on juba rohkem kui 200-aastase ajalooga. Selle salakavala poliitika eesmärk oli paguluses aserbaidžaanlaste väljakihutamine nendele kuulunud ajalooliselt maalt ja luua nendele aladele müütiline riik «Suur Armeenia». Selleks, et viia ellu seda poliitikat, mis teatud ajaloolisel perioodil vastas mõnede maailma juhtivate riike plaanidele, viidi järjepidevalt läbi ideoloogilise ja sõjalise iseloomuga üritusi. Meie rahva ajalugu moonutati alatult, millele andsid oma panuse Armeenia ajaloolased ja ideoloogid, et omastada endale meie kohanimed ja kultuurimonumendid. Aastakümneid jätkuv genotsiidipoliitikat saatis totaalne ideoloogiline agressiivsus, koos terroriga ja teatud perioodidel isegi laiaulatuslikud sõjalised operatsioonid.

Armeenlaste massiline asustamine meie ajaloolistele maadele pärast Aserbaidžaani jagamist Venemaa ja Iraani vahel, aserbaidžaanlaste vastu toime pandud tapatalgud armeenia dašnakkide poolt 1905. ja 1918 aastal, Zangezuri üleandmine armeenlastele 20-ndatel aastatel, Armeenia autonoomia loomine Karabahhi territooriumil, meie kaasmaalaste väljasaatmine Armeeniast 1948-1953 aastatel olid põhiliseks osaks ühtses strateegilises plaanis. Uued territoriaalsed pretensioonid Armeenia poolt Aserbaidžaanile ja 80-ndate lõpus eelmise sajandil, kui NSVL juhtkonna õhutused põhjustasid laiaulatusliku sõja, Armeenia relvastatud formeeringud okupeerisid 20% Aserbaidžaani maid ja sellele lisaks umbes miljon meie kaasmaalast muudeti sunnitud põgenikeks ja nad olid sunnitud ümber asuma. Aga 1992 aasta veebruaris toimepandud Hodžala tragöödia jääb ajalukku, kui akt ennenägematust teost, mis on eriline oma julmuse ja genotsiidi poolest, mis oli inimsusevastane kuritegu. See on mittetäielik loetelu kuritegudest, mis saadeti korda sõjakate armeenia natsionalistide ja nende ideoloogide poolt meie rahva vastu. Selle tulemusena on kestnud sajandeid šovinistlik ja sõjakas poliitika, põlised Aserbaidžaani maad konfiskeeriti naabritest-agressorite poolt, kümned tuhanded meie kaasmaalased on julmalt tapetud, tuhanded ainelised ja vaimsed kultuuri mälestusmärgid on barbaarselt hävitatud. 

Viimasel ajal on armeenia rahva laiemad massid süstemaatiliselt üles kasvatatud aserbaidžaanlaste vastu vihkamise vaimus, masside teadvusse sisendati vaenlase kujuna «türklast-aserbaidžaanlast», sellel eesmärgil loodi vastavad teenistused «rahvuslik-kultuuriline ühiskond» ja terroristlike organisatsioonide võrk.

Armeenia šovinistid ja natsionalistid, kellel hakkasid pead ringi käima nende ajutisest ja petlikkust edust ja, kes püüavad ka juriidiliselt kinnitada seda olukorda, käituvad väljakutsuvalt rahvusvahelise õiguse normide suhtes, nad püüavad rahustada maailma riike ja rahvusvahelist avalikkust okupatsiooni faktiga. Jätkuvad aserbaidžaani rahva ja Aserbaidžaani riigi vastu korraldatavad ideoloogilised provokatsioonid ja salakavalad poliitilis-diplomaatilised kombinatsioonid, nendel eesmärkidel kasutatakse pidevalt avaraid võimalusi struktureeritud Armeenia diasporaa ja Armeenia lobby tegemist. Praegusel ajal Armeenia juhtkond ja Armeenia diasporaa, jätkates maailma üldsuse petmise praktikat desinformatsiooni abil, üritavad kinnitada inimeste teadvusse kujundit «paljukannatanud armeenia rahvast», moonutada kogu tõde tõelisest genotsiidist, kasutades seejuures kõiki kõlblikke ja kõlbmatuid vahendid, püüavad ennast esitada vägivallatseja ohvrina ja ohvrit - agressorina.

Alates 1998. aastast tähistatakse iga aasta 31. märtsil riiklikul tasemel aserbaidžaanlaste Genotsiidipäeva. Sel päeval toimuvad leinaüritused genotsiidiohvrite mälestuseks, maailma avalikkuse tähelepanu suunatakse kuritegeliku poliitika elluviimise juurde, mida saadeti korda meie rahva suhtes. Samuti tuleb märkida, et kuigi meie rahva vastu suunatud genotsiidipoliitikal on pikk ajalugu, kogu tõde sellest on saanud teatavaks maailma avalikkusele alles arvamuse viimastel aastatel tänu Aserbaidžaani juhtkonna otsustavusele. Suur vastutus selles osas on tegelikult Aserbaidžaani kodanikel, ühiskonnal ja Azerbaidžaani kogukondadel välisriikides. Ükskõik kui raske on tuua maailma riikide ja autoriteetsete rahvusvaheliste organisatsioonide ette kogu tõde, mis saadeti korda meie rahva vastu genotsiidis, põhineb see tõestisündinud faktidel ja tõenditel. Sellest johtuvalt tuleb muuta valed ettekujutused, mis on Armeenia võltsitud propaganda tulemus ja saavutada seda, et sellele antakse õiguslik ja poliitiline hinnang ning seda auväärset ja püha tööd tuleb jätkata täna ja ka tulevikus. See on kaasaegse põlvkonna püha kohus genotsiidiohvrite mälestuste ees.

Erinevalt sõjakatest Armeenia natsionalistidest, kes väsimatult targutavad kogu maailma ees valelikust «genotsiidist» ja kasutavad seda poliitiliste ja rahaliste dividendide saamiseks saades selle eest mingisugust «kompensatsiooni». Meie aga, avaldades maailma ees kogu tõe, tuues maailma ette kogu tõde aserbaidžaanlaste genotsiidi kohta, ei järgi sellist eesmärki. Arvame, et tänapäeva maailmas on kohatud territoriaalsed pretensioonid teistele riikidele ja vihkamise ideoloogia tervetele rahvastele, katsed lahendada vaidlusi sõjalisel teel riikide ja rahvaste vahel. Samal ajal, kui kogu maailm peab teadma tõde tõelisest genotsiidist, tänaste sündmuste juured ja sisu tuleb täna avalikustada ja valed stereotüübid - purustada. Kasutades sõltumatusega saadud võimalusi, meie inimeste patriotismi, ainelist ja vaimseid rikkusi, mida on meie riigil, me elame täis otsustavust saavutada edu meie riigis ja ühiskonnas, et tagada heaolu ja turvaline elu meie kodanikele. 

Austusega langetan pea genotsiidiohvrite helge mälestuse ees, ma soovin meie rahvale õnne ja edu meie ühiskonna arengu teel ja meie rahvuslike ülesannete lahendamisel.

Geidar Alijev,

Aserbaidžaani Vabariigi president

Ajaleht «Bakinskij Rabotšij», 1.aprilll 2003. aastal.